Elektronkataloog Urania


LAENUTAME E-LUGEREID (loe edasi...)


Laenutame suhtlemismängu AVA ja AVASTA(loe edasi...)




 

Raamatukogu ajalugu


Raamatukogundusliku tegevuse alguseks Jõhvis võib lugeda karsklusseltsi “Kiir” raamatukogu asutamist 1897.aastal, mis tegutses 1913.aastani.

1921.aastal tegutses siinkandis kolm rahvaraamatukogu: Sompa haridusseltsi, Puru ja Kahula kooli raamatukogud. Jõhvis sel ajal raamatukogu puudus. Seda tõendab kirjutis ajalehes “Vaba Maa” (14.02.1922) – “Jõhvi on seltsielule selja pööranud ja äri ümber koondunud. Pole siin ei raamatukogu ega lugemistuba, haridusseltsi ega spordiringi, kuid restorane kaks.”

1925.aastal rakendus Eestis avalike raamatukogude seadus. Sellest tulenevalt  asutati 1926.aastal raamatukogu ka Jõhvis.
Jõhvi Valla Keskraamatukogu asus vallamaja ooteruumis. Raamatukogu juhatajaks oli Adele Davidoff(hiljem Raiend). Kogu koosnes 120-st eestikeelsest raamatust. Laenutada võis korraga 2 raamatut.
1930.aastal tegutses raamatukogu koosseisus 3 osakonda: Kahula, Vasavere algkoolis ja Tarakuse külas. 1933.aastal aga juba 6 osakonda – lisaks eelmistele veel Sompas, Purus ja Edisel.
Aastatel 1939/40 oli raamatukogus 1574 raamatut ja 67 lugejat.
Jõhvi Valla Keskraamatukogu tegutses sama asukohaga 1943.aastani, mil maja linnas puhkenud suures tuleõnnetuses hävis.

Praeguse Jõhvi Keskraamatukogu alguseks võib lugeda 14.dets. 1945.aastal, mil võeti vastu otsus moodustada Jõhvi Linna Raamatukogu. Järgmisel aastal nimetati raamatukogu ümber Jõhvimaa Maakondlikuks Raamatukoguks. Aastate jooksul on raamatukogu kandnud mitmeid nimetusi, kuid olnud alati seotud maakonnaga (varem rajooniga).

1973.aastal sai raamatukogu seoses raamatukoguvõrgu reorganiseerimisega keskraamatukogu ülesanded ja nimeks Kohtla-Järve Rajooni Keskraamatukogu, külaraamatukogud muutusid haruraamatukogudeks. Raamatukogu alustas kirjanduse tellimist ja töötlemist ka 27 haruraamatukogule, jätkus  metoodiline töö.

Koos Eestimaa taasiseseisvumisega toimusid suured muudatused ka raamatukogu elus. Alates 1992.aastast kuulub raamatukogu Jõhvi linna haldusesse ja kannab nimetust Jõhvi Keskraamatukogu. Külaraamatukogud allutati samuti kohalikele omavalitsustele, kuid keskraamatukogu maakondlikud funktsioonid säilisid.

1995.aastal hakkas lõpuks ometi lahenema raamatukogu ammune ruumide probleem. Raamatukogu jaoks otsustati ümber ehitada endine kino “Rahu” hoone. Tulemuseks on igati kaasaegsel tasemel remonditud hoone, mis on kujunenud tõeliseks pereraamatukoguks Jõhvi linnas. 1999.aastal toimus keskraamatukogus veel üks oluline sündmus, mis pani aluse uutele võimalustele raamatukogu infotöös. Nimelt avati 1.oktoobril 1999.a. raamatukogus Avalik Internetipunkt.

Raamatukogu fondi sisestamist elektroonilisse andmebaasi alustati 1996.aastal ja elektroonilisele laenutusele üleminek toimus 2005.aasta maikuus.
Seoses Jõhvi linna ja valla ühinemisega kuulub alates 2006.aastast  lisaks Jõhvi haruraamatukogule Jõhvi Keskraamatukogu struktuuri ka Tammiku raamatukogu.
Praeguseks hetkeks on Jõhvi Keskraamatukogu kõige suuremaks probleemiks kujunemas ruumipuudus. Lahenduseks oleks raamatukogu juurdeehitus, mis on Varik Projekti poolt koostatud eelprojekti näol paberil olemas.

<<Tagasi!

 
       
Viimati muudetud: 16. mail, 2017                    © Jõhvi Keskraamatukogu 2009

Powered by Joomla!. Valid XHTML and CSS.