Virumaa kirjandusauhind asutati 1989. aastal Virumaa Fondi Nõukogu poolt. 1998. aastast alates korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidud.
Auhind antakse välja üks kord aastas ning see määratakse parimale aasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mistahes žanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele.
Auhinna eesmärgiks on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid ning tutvustada ja levitada väärtkirjandust.
Žürii on kümneliikmeline. Kaks esindajat määravad nii Lääne- kui Ida-Virumaa omavalitsuste liidud, kolm raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajat esitavad mõlema maakonna keskraamatukogud.
Žürii teeb oma otsuse Eesti Vabariigi aastapäevaks ja auhind antakse laureaadile üle hiljemalt 1. juuniks.
Virumaa kirjandusauhinna laureaadid:
2017 Vahur Afanasjev "Serafima ja Bogdan"
2016 Mathura "Jääminek"
2015 Peeter Sauter "Lapsepõlvelõhn"
2014 Alo Lõhmus "Priius, kallis anne"
2013 Kristiina Ehin "Paleontoloogi päevaraamat" ja Valdur Mikita "Lingvistiline mets"
2012 Mihkel Mutt "Kooparahvas läheb ajalukku"
2011 Andrei Hvostov „Sillamäe passioon“
2010 Tiit Aleksejev „Leegionärid“
2009 Juhani Salokannel „Jaan Kross“
2008 Merle Karusoo „Kui ruumid on täis“
2007 Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“
2006 Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portreed“
2005 Olavi Ruitlane „Kroonu“
2004 Jaan Kaplinski „Isale“
2003 Jaan Kross „Kallid kaasteelised“
2002 Wimberg „Lipamäe“
2001 Mats Traat „Harala elulood“
2000 Andrus Kivirähk „Rehepapp ehk November“
1999 Veera Saar „Käritsa leib“ (Tagasiulatuvalt „Kraakuvi mägi“, „Maa hind“, „Kodutee“)
1998 Jaan Kross „Paigallend“
1997 Tiia Toomet „Isamaa suvi“
1996 Jaan Kross „Mesmeri ring“
1995 Rein Põder „Imelik vang“
1994 Mihkel Mutt „Rahvusvaheline mees“
1993 Jaan Kross „Tabamatus“
1992 Mats Traat „Minge üles mägedele“
1991 Kalju Saaber „Punaselageda saaga“
1990 Arved Viirlaid „Märgitud“
1989 Mart, Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk „Kodu lugu“
1988 Jaan Kross „Wikmani poisid“
